Laste vaimne haridus
Õpetamine on protsess, milles õpetaja ja õpetatav teevad koostööd – mis on mõlemale meeldivaks ja kasulikuks kogemuseks. Kui õpetaja siseneb klassiruumi, siis tervitavad lapsed teda – see on alandlikkuse õppetunniks, austades vanust ja koolitatust ja tänuks neile osutatud teenimise eest. Ka õpetajad peaksid otsustama, et nad on tervitused ära teeninud oma siiraste pingutuste ja isetu teenimise läbi. Liigutage õpilasi läbi oma armastuse. Ärge võitke õpilaste austust hirmu läbi. Haridus on aeglane protsess, nagu lilleõie avanemine, kus lõhn muutub aina sügavamaks ja tajutavamaks, kusjuures lill avaneb õieleht õielehe järel. Avanemisele saab kaasa aidata, kui õpetaja ise on esmaklassiline eristamisvõime, alandlikkuse ja ettenägelikkuse esmaklassiliseks eeskujuks, mitte vaid isik, kes on tegev kordava õpetamise ja eksamite eelse juhendamisega. Eeskuju, mitte ettekirjutus, on parim õpetamise abivahend.
- Jumalik esinemine 9. septembril 1958.
Sathya Sai noorena koos teiste noortega Sathya Sai Ülikooli Õppehoone Puttaparthis
Svaami on kunagi rääkinud sellest, et kui lapsevanemad panustavad ühiskonna teenimisse, siis sealtkaudu tulevad hüved tulevikus tagasi ka nende lapsevanemate endi lastele. Seega, kui me Sai Organisatsioonis toimetame ja tegeleme palju erinevate ühiskonna hüvanguks suunatud programmidega, siis sellest tulenev otsene või kaudne hüve tuleb tagasi ka meie endi lastele, kes kõik on tegelikkuses eelkõige Jumala lapsed ja Jumala jaoks on nad seda vahetpidamata, kas siis kui nende füüsilised vanemad magavad või on eemal.
Dr. Art-Ong Jumsai on toonud samasuguseid näiteid sellest, kuidas Svaami on hoolitsenud tema äri eest sel ajal kui Jumsai on pidanud tegelema Svaami tööga laias maailmas olles.
Isaac Tigrett tõi kord ilusa siia sobiva näite: kord kõndis Tigrett koos Svaamiga, üks suurt kasvu ja teine pisike – kehaliselt (!?) ja Tigrett tahtis Svaamit tänada, et Svaami oli vaadanud tema lapse järgi sel ajal kui Tigrtt oli mööda maailma kihutanud ja Svaami asju ajanud – ta ütles: “Tänan, Svaami, et Sa vaatad minu lapse järgi sel ajal kui mind ei ole tema kõrval!” – Svaami vaatas Tigreti poole ja ütles selge parandava häälega: “Mitte sinu lapse, vaid minu lapse!”. Seega on meil üldse raske midagi omaks pidada… Kui saame aga Jumala endale, siis on meil kõik, nii on Svaami meid lohutanud.
************************************************************
Käesoleval leheküljel avaldame materjale, mida on kasutatud läbi ajaloo Eesti Sathya Sai Organisatsiooni lastetöös – peaasjalikult tehti seda Kuressaare Sathya Sai Keskuses (hetkel ei ole olemas) ja samuti vähemal määral Nõmme Sathya Sai Keskuses (samuti ei eksisteeri see Keskus enam).Toome ära laule, noote, jutustusi, tunniplaane ja muud asjakohast materjali, mida on võimalik kasutada ka Tallinnas või mujal, kus iganes selleks vajadus tekib.
********************************************************
Täpsemalt saate teada Sathya Sai Haridusinstituutide ja -koolide asukoha ja muu kohta siit:
http://educare.sathyasai.org/html/index.asp
******************************************************************
Imeline lugu vägivallatuse toimimisest relvata enesekaitsel:
…Ameeriklased võivad hästi mäletada William Penn’i edukat vägivallatuse eksperimenti oma 17-da sajandi koloonia rajamisel Pennsylvanias. Seal ei olnud „ei kindlustusi, ega sõdureid, ei omakaitset ega isegi relvi mitte.“ Keset uute asukate ja punaste indiaanlaste vahel aset leidnud jõhkruse rindejoone sõdasid ja veresaunu, olid Pennsylvania kveekerid ainsad, kes jäid ahistamata. „Ühed tapeti maha, teised mõrvati massiliselt – kuid nemad olid kaitstud. Ühelegi kveekeri naisele ei tungitud kallale; ühtegi kveekeri last ei tapetud; ühtki kveekeri meest ei piinatud.“ Kui kveekerid olid lõpuks sunnitud loobuma osariigi valitsemisest, siis „puhkes sõda, ja mõned Pennsylvanialased said surma. Kuid vaid kolm kveekerit tapeti – need kolm, kes olid oma usust taganenud, kandes enda kaitseks relvi.“
..Paramahansa Yogananda, Joogi Autobiograafia, peatükk 44, lk. 383.
******************************************************************
Teismeliste kasvatamise reeglid (tõlkimata)
Mrs Thompson’s story (tõlkimata)
***********************************************************************
Algklassides käituvad paljud lapsed alandlikult, distsiplineeritult ja headusega. Kui nad aga jõuavad Keskkooli, siis kaotavad nad mõned neist omadustest. Minnes aga ülikooli, on kõik neis kadunud! Miks? Õpetaja on see, kes on vastutav nende distsipliini ja käitumise eest algkoolis. Kas vanemates klasside on läbi ettekirjutuste ja praktika tehtud kõik, et edendada õpilaste seas iseloomu ja vaimsust? Tänapäeval tahetakse haridust töö saamiseks – see ei ole õige. Haridus on õige arusaamise arendamiseks. Koos akadeemiliste teadmistega peaksid õpilased endasse imama kultuuri. Õpilaste seas tuleks edendada vaimsust ja moraalsust. Kõigist maailma ametitest on õpetaja oma see kõige austusväärsem. Õpetaja peab õpilastele edastama seda, mis on hea ja õilistav. Seda tuleks arendada kõigis haridusasutustes.
– Jumalik esinemine, 14. jaanuaril, 1990.
