Üks kaunis poeem professor Kasturilt, mille luges ette Dana Gillespie 6, 7, 8 tsooni maade juhtide kohtumisel 2012. aastal:

http://www.youtube.com/watch?v=CTLiiWW-VUM

******************************************************

Igaühe elus on aegu, kus meile on tulnud kiusatus, mis on muutnud meid uudishimulikuks, hüüdmaks: “Oled Sa seal?!”. Ja tagasi tuleb meile vastus, mida on nii kaunilt väljendatud selles Dillet Freemani poeemis, mis saatis James Irwinit, kui ta maandus Kuule 1971 aastal.

Kas Sa vajad mind? Ma olen siin.

Sa ei saa mind näha, aga ikkagi olen ma valgus, mida sa näed.

Sa ei saa mind kuulda, kuid ma kõnelen läbi sinu enda hääle.

Sa ei saa mind tunda, kuid ikkagi olen ma töövägi sinu kätes.

Ma olen töös, kuigi sa ei mõista minu teid.

Ma olen töös, kuigi sa ei tunne mu töid ära.

Ma ei ole kummalistes võõrastes nägemustes, ma ei ole müsteeriline,

Ainult täielikus vaikuses, teispool iseennast, võid sa mind teada saada.

Mind, nagu ma olen, kuid ikkagi nagu tunnet ja usku.

Ja siiski, ma olen siin. Ja ma kuulen, ja vastan.

Kui sa vajad mind, ma olen siin.

Isegi, kui sa tunned end kõige üksikumana, olen ma siin.

Isegi sinu hirmudes olen ma siin.

Isegi sinu valus olen ma siin.

Ma olen siin, kui sa palvetad ja kui sa ei palveta.

Ma olen sinus ja sina oled minus.

Ainult oma mõistuses võid sa tunda end minust lahus olevana, sest ainult seal on olemas “sinu” ja “minu” udud.

Kuid ikkagi – vaid läbi mõistuse võid sa mind teada ja kogeda.

Tühjenda oma süda tühjadest hirmudest.

Kui sa oled jõudnud oma tee lõppu, siis mina olen sealgi.

Sa ei või iseenesest teha midagi, kuid mina võin teha kõike. Mina olen kõik.

Kuigi sa ei või näha head, aga hea on seal, sest mina olen seal, sest ma pean olema, sest ma olen.

Ainult minus omab maailm mõtet. Ainult läbi minu võtab maailm kuju. Ainult tänu minule läheb maailm edasi.

Mina olen seadus, milles on pandud alus nii tähtede liikumisele kui elavate rakkude kasvamisele.

Mina olen armastus, mis on seaduse täitumine.

Mina olen kinnitus, mina olen rahu, mina olen ühtsus.

Mina olen seadus, mille järgi sa saad elada. Mina olen armastus, mille külge saad sa klammerduda. Ma olen sinu rahu. Ma olen üks sinuga. Ma Olen.

Kuigi sinul on minu otsimine ebaõnnestunud, ei ebaõnnestu mina sinuga kunagi.

Kuigi sinu usk minusse on ebakindel, on minu usk sinusse alati kõikumatu, sest mina tunnen sind, sest mina armastan sind.

Armastatu – ma olen siin.

********************************************

Sathya Sai Baba poeem

“PÜHENDUNULE!”

KALLIS ARMASTATU – SA KÜSID:

“Kuidas tunnen ma ära, et Oled mul lähedal?”

- Kui ühel lämbesel ööl,

kus kõik on kuumav ja vaikne

silub esimene jahe tuulehoog su palgeid-

mõtle mu peale.

- Kui nälg on kustutust leidnud

ja üksildus on läbistatud õnnetundest -

mõtle mu peale.

- Kui sinu suu on kuivan’d

ning sa räägid vaevu,

siis esimest lonksukest külma vett,

minu läbi saad leevendust -

mõtle mu peale

- Kui ma piserdan su näole vihma jahedust ja pesen maad

ning kuivi, pruune lehti,

siis puhta vihma esmane hõng

ja minu läbi saad puhastust -

mõtle mu peale

- Kui su valu lahtub

ja pisarad kaovad -

siis mõtle mu peale

- Kui su silmad nii kindlad,

elu kõikidest karmustest heitununa,

pööra vaid üks pilk tasa loojuva’ päiksele

ja minu läbi saad lohutust -

mõtle mu peale.

SIIS SA KÜSID:

“Kuidas tunnen ma ära, et olen Sul lähedal?”

- Kui lõõmav päike

on kõrvetanud sind ja maad

ja liiv ning tolm täidavad su silmi

ja ühtki varjuriba ei leidu su ümber

ja sa ikkagi armastad mind

- Kui üksildust on saatmas nälg

ning ei kumbki leevendust saa

ja sa ikkagi armastad mind

- Kui su huuled on lõhenen’d

ja keel tundub olevat savist,

su neelamine on kinni

ei vett, ega isegi miraaži näe

ja sa ikkagi armastad mind

-         Kui valu muutub suureks,

-         sa naeratad -

ja sa ikkagi armastad mind

- Kui ma võtan sinult

su kõige kallima omandi,

silmavalguse kaotsi minnes

on ümber sind pimedus -

ja sa armastad ikka mind

Sest kõik, mida näed, kuuled, haistad, maitsed või puudutad, kuulub mulle. Kuidas saad sa siis kinkida mulle midagi, mida ma juba oman, peale oma armastuse?

Ja sellegi kinkisin ma sulle enne kui algas aeg su hinge omandina. Kui annad selle tagasi mulle, siis tunnen ma ära, et sa oled tõesti minu ning ma lahustan endasse su mure ja õnne. Kui see (armastus) on minu käes, siis asetan ma su alatiseks õndsusesse. Sest ma armastan sind ja mõtlen sinust pidevalt.

Sinu kõige armastavamalt Isalt

(Kogumikust Preema Dhaara).